Karistusseadustiku (KarS) § 398¹ alusel karistatakse turumanipulatsiooni eest. 27. septembril 2021 tegi Riigikohus kohtuasjas nr 4-20-2732 otsuse, milles selgitas, et mis asjaolud peavad esinema selleks, et isikule saaks ette heita turumanipulatsiooni toimepanemist ja teda selle eest karistada.
Kaasuse asjaoludest nähtuvalt tegi menetlusalune isik alates 15. jaanuarist – 7. veebruarini 2020 AS LHV ja AS Swedbank kontosid kasutades kuuel korral iseendaga tehinguid, kandes Coop Pank AS-i aktsiaid oma ühelt kontolt teisele.
Finantsinspektsioon leidis, et tehes iseendaga kunstlikuid tehinguid selliselt, et väärtpaberite tulu saav omanik tegelikult ei muutu, andis või tõenäoliselt andis isik eksitavaid märguandeid aktsiate nõudluse kohta. Finantsinspektsiooni otsusega karistati isikut turumanipulatsiooni eest rahatrahviga summas 500 eurot.
Finantsinspektsiooniga nõustus ka maakohus, kuid Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Riigikohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
KarS §-s 398¹ sätestatud turumanipulatsiooni mõistet tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 596/2014 (turukuritarvituse määruse) artikkel 12 järgi peetakse muu hulgas turuga manipuleerimiseks tegevust, mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid märguandeid finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna kohta. Riigikohus märkis, et ainuüksi sellise tegevuse tuvastamisest siiski turumanipulatsiooni koosseisu täitmiseks ei piisa.
Riigikohus tõi välja, et KarS § 398¹ eesmärk on kaitsta finantsturgude käibe usaldusväärsust. Seetõttu tuleb turumanipulatsioonina käsitada ning karistatavaks lugeda üksnes tegusid, mis reaalselt finantsturu käibe usaldusväärsust kahjustavad. Seega peab manipulatsioonil olema reaalne või tõenäoline üldine mõju väärtpaberiturule, et seda saaks karistatavaks lugeda. Selliseid turumanipulatsioonile omaseid tunnuseid aga käesoleval juhul menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis ei kajastatud. Pelgalt väärtpaberi ülekandmine enda teisele väärtpaberikontole börsitehinguga ei tähenda alati turumanipulatsiooni. Tehingud väärtpaberiturul iseendaga ei ole keelatud.
Turumanipulatsiooni jaatamiseks peab tehing seega mingilgi viisil turgu ka reaalselt mõjutama või minimaalselt olema kohane selliseks mõjutuseks. Ehk tuleb tuvastada tehingute (potentsiaalne) eksitav mõju väärtpaberiturule üldiselt. Lisaks räägib Riigikohtu hinnangul menetletava juhtumi puhul turumanipulatsiooni vastu ka menetlusalusele isikule etteheidetavate tehingute väga tagasihoidlik väärtus (umbes 7000 eurot) ja asjaolu, et kaubeldavad aktsiad moodustasid selle väärtpaberi koguhulgast tühise osa (vähem kui 0,007%).
Lada Riisna
Cuesta Advokaadibüroo partner
Panganduse ja Finantsõiguse valdkonnajuht