07.12.2022 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega muudetakse äriühingute piiriüleste liikumiste regulatsioon ning sätestatakse täiendav piiriülese ümberkujundamise võimalus. Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. a direktiiv (EL) 2019/2121. Muudatused puudutavad eelkõige äriseadustikku (ÄS) ning seadus jõustub 01.02.2023.
Tuleb tõdeda, et artiklis käsitletav seaduse eelnõu ettevalmistamise protsess venis. Direktiiv on vastu võetud juba kolm aastat tagasi ehk piiriülene jagunemine ja ümberkujundamine oleks pidanud Eesti äriühingutele olema võimaldatud juba mõnda aega tagasi.
Praktikas esines muuhulgas juhtumeid, kus näiteks Eesti äriühing on soovinud aktsiaseltsist end ümber kujundada teise liikmesriigi õiguse all tegutsevaks äriühinguks. Vastav avaldus on äriregistrile esitatud, kuid äriregister ei ole senini seda rahuldanud ning ümber kujundada sooviv äriühing on pidanud pöörduma kohtusse. Kohtu hinnang on olnud konkreetne: kohaldada tuleb analoogia korras nii äriseadustiku riigisisese ümberkujundamise kui ka piiriülese ühinemise sätteid. Kuivõrd piiriülese ühinemise ja ümberkujundamise protsessid on erinevad, siis ei osutunud praktiliselt võimalikuks äriühingutel korrektset dokumentatsiooni koostada, mida saaks äriregister rahuldada ning teha äriregistris piiriülese ümberkujundamise kanne. Vastus küsimusele, mis saab pooleliolevatest registrimenetlustest, kus tegelik migreerimine (piiriülene ümberkujundamine) vormistati regulatsiooni puudumise tõttu äriseadustiku sätete kohaselt ühinemisena või ümberkujundamisena, näitab alles kohtupraktika.
Kõik varasemad sarnased vaidlused on olnud äärmiselt mahukad ja keerulised ning lahenduseni jõudmine võttis aastaid aega, seetõttu on kõnealune seadusemuudatus ülimalt tähtis ning kauaoodatud.
Paljudes Euroopa riikides on vastav regulatsioon ammu olemas, nt Austria, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtensteini, Luksemburgi, Hollandi, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriikide õiguses. Tuleb silmas pidada, et piiriülene ümberkujundamine on võimalik vaid siis, kui see on ümberkujundamises osalevate äriühingute asukohariigi õigusega lubatud.
Piiriülese liikumise puhul tuleb 6 nädalat enne üldkoosolekut koostada lepingu projekt ning aruanne, mis seejärel tuleb äriregistri või kodulehe kaudu avalikustada. Pärast seda saab vastu võtta vastavalt kas piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse. Registripidajale tuleb esitada avaldus tõendi saamiseks, mille väljastamiseks on registripidajal aega 3 kuud (erandjuhul võib seda aega pikendada). Pärast tõendi väljastamist ning vastava kande tegemist edastab registripidaja tõendi sihtriigi asutusele, mille tulemusena saab registripidaja sihtriigist piiriülese liikumise teabe ning teeb vastava kande.
Piiriülesel ühinemisel, jagunemisel ning ümberkujundamisel saavad osaleda Eesti äriregistrisse kantud osaühingud ja aktsiaseltsid. See tähendab, et muudel äriühingutel (nt tulundusühistutel) ei ole võimalik piiriüleses liikumises osaleda. Lisaks näeb seadus ette, et piiriüleselt on keelatud liikuda nii juhul, kui äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist osanikele või aktsionäridele, kui ka juhul, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus.
Riigisisestes ühinemistes ja jagunemistes tuleb vastavas lepingus kajastada ÄS §-des 392 ja 435 nõutud andmed. Ümberkujundamise otsuse projektis nõutud andmed on sätestatud ÄS §-s 480. Seaduse kohaselt rakenduvad piiriülestes ühinemistes ja jagunemistes lepingutele täiendavalt ÄS §-d 433² ja 477², ümberkujundamise projekti puhul ÄS § 491². Muudatuste kohaselt tuleb ühinemis- ja jagunemislepingus kui ka ümberkujundamise otsuse projektis kajastada lisaks põhiandmetele ka osanikele või aktsionäridele pakutav hüvitis ja selle määramise kord, võlausaldajate kaitse põhimõtted, sealhulgas pakutavad tagatised ning soodustused, mis antakse ühingu juhtorganite liikmetele.
Aruanne ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise kohta peab sisaldama kirjeldust piiriülese liikumise mõju töötajatele kohta. Vastavas kirjelduses peavad olema kajastatud vähemalt järgmised andmed: mõju töösuhetele ja nende kaitseks võetavad meetmed, olulised muutused töötingimustes või äriühingu tegutsemiskohas ning samade aspektide mõju äriühingu tütarettevõtjatele. Aruanne tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks ka ühingu töötajatele, osanikele ja aktsionäridele vähemalt kuus nädalat enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut.
Varem vaid riigisisese ühinemise puhul kehtinud põhimõte hakkab edaspidi kehtima ka piiriüleste ühinemiste puhul: ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või ühinevate aktsiaseltside kõik aktsionärid.
Piiriülese liikumise käigus on vajalik saada registripidajalt vastav tõend. Seaduse kohaselt nähakse ette mitmed juhud, mil registripidaja ei väljasta tõendit, kui ühinemine/jagunemine/ümberkujundamine ei vasta kehtivatele nõuetele või kui piiriülest liikumist kavandatakse eesmärgiga hoida kõrvale kehtivatest nõuetest või kui seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil. Lisaks võib piiriülese liikumise lubamisest keelduda ka juhul, kui sellega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule. Juhul, kui registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest liikumist kavandatakse eelnimetatud pahausksetel eesmärkidel, ei väljastata tõendit. Selleks, et registripidaja saaks tagada piiriülese liikumise menetluse läbiviimise, tuleb riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel ja teistel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (eelkõige Maksu- ja Tolliametil ja Rahapesu Andmebürool) anda registripidajale omapoolne hinnang, kas äriühing võiks piiriüleselt liikuda.
Seega võimaldatakse järgmise aasta veebruarist alates äriühingutel lisaks piiriülesele ühinemisele ka piiriülene jagunemine ning ümberkujundamine. Muudatusega täiendatakse osanike, aktsionäride, võlausaldajate ning töötajate huvide kaitse norme ja täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Piiriülesele liikumisele sätestatakse lisapiirangud, kuivõrd likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetluses osalevatel ühingutel ei ole lubatud piiriüleselt liikuda. Samuti ei pruugi registripidaja lubada piiriülest ühinemist, jagunemist või ümberkujundamist, kui tuvastatud on piiriülese liikumise pahauskne eesmärk.
Lada Riisna
Cuesta Advokaadibüroo partner
Brigitta Jõgi
Cuesta Advokaadibüroo jurist