Vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla ja jurist Linda Vaher käsitlevad abistatud enesetapu õiguslikku olukorda Eestis ning sellega seotud regulatiivseid küsimusi.

Abistatud enesetapp ja eutanaasia on õiguslikult erinevad mõisted, mida tuleb käsitleda eraldi. Eutanaasia puhul manustab surmava ravimi inimesele teine isik, abistatud enesetapu korral teeb inimene seda ise, saades selleks teiselt isikult abi.

Eesti õiguse kohaselt ei ole abistatud enesetapp iseenesest keelatud ega sellele kaasaaitamine automaatselt karistatav. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, sealhulgas Paul Tammerti kohtuasjas tehtud lahend.

Samas puudub Eestis terviklik õiguslik raamistik, mis reguleeriks abistatud enesetapu võimaldamise tingimusi ja sellega seotud vastutust. Selgelt määratlemata on küsimused, kes ja millistel tingimustel võiks sellist abi osutada, kuidas hinnata inimese otsustusvõimet ja tahte vabadust ning milliste tagatistega kaitsta tema õigusi ja väärikust.

Teema ei ole üksnes teoreetiline. Viimase kahe aasta jooksul on neli Eesti inimest kasutanud Šveitsis tegutseva organisatsiooni Dignitas kaudu abistatud enesetapu võimalust.

Sellises olukorras ei ole peamine küsimus abistatud enesetapu uuesti lubamises või keelamises, vaid selles, kuidas kujundada selge ja õiguskindel regulatsioon. Vajalik on sisuline õiguslik ja ühiskondlik arutelu, mille keskmes on inimese enesemääramisõigus, vaba tahe, väärikus ning kaitse võimalike kuritarvituste eest.

Loe täpsemalt SIIT.